Meie armsad õpilased jagasid kooliperele küünlasoojust ja ilusaid mõtteid:
„See, mida sa endast välja annad, tuleb ühel päeval su juurde tagasi,“ kordas mu vanaema, ise pisike kui kirsikivi, aga sisimas suur nagu ilmaruum. See lause on minu usk… Sest kõik tuleb ringiga tagasi. Ja läheb edasi: vaenamine vaenlastena, vimm vihkamisena, hea headusena, soe soojusena. Elu peegeldab kõik vastu. Seepärast ma usun alati, et hea teeb ilusaks. Ilus heaks. Ja et vähem on rohkem. Siis on aega märgata lummavamaid, kauneimaid ja kõige tähtsamaid pisiasju elus: oma kallite inimeste naeratuse helk, pilvede piltmõistatused, soe suvevihm ja poriloigud, esimene lumi ja vulisevad veed, vanaema küpsetatud päikesekollased pannkoogid, unejutt, võilillede puhumine, õunapuu otsa ronimine, naabriplika, ema kallistus, kui olen kurb, võin nutta, kui rõõmus, siis naeran…
Õnnelik olemine on nii lihtne. Elu me ümber koosneb lõpmata armsatest pisiasjadest. Märgates üht, näed teist ja äkitselt hakkab kõik su ümber särama. Sina ise ka!
Korvitäied pisikesi, kõige armsamaid, säravaid headusetähekesi!
